Kahju, et otsa sai – tulemuseks 19. koht, mille eest anti 2125 ameerika raha. Lõpuks sain ChipMeUp’is käe valgeks. Põnev oli! Järjekordselt veendusin, kuivõrd erinevad mängud on shorthanded ja full ring nlhe. Kui ühes mängitakse pokkerit suure algustähega, kus mõnesaja käe jooksul tuleb tihti kasutada kogu aastatega omandatud teadmistearsenali, siis teine on pooladekvaatse nitise fieldi puhul üks suur uimerdamine ja flipatron. Muidugi on variant, et ma lihtsalt ei saa asjadest aru.

Full ringi online rahamänge midstakes+ loetakse suurematel saitidel juba pikemat aega “surnud mängudeks”, kuna nitistunud ja shortstackeritest pungil laudades on eelisepiskut tüütu noppida ja “loomingulised harrastusmängijad” ei viitsi säärases seltskonnas üldse mitte istuda. Müts maha megagrinderite ees, kes sellistes laudades õitsevad.

Maist. Olen hetkel läbimas elu üht suurimat downswingi, suurtes blindides mõõdetuna siis. Samaväärne oli mul ka 2008. aasta aprillis-mais nl200 HU regularina. Siis jõudsin järeldusele, et põhjusteks olid liigne enesekindlus (lõputute sessioonide mängimine limiidi parimatega), vead preflop mängus ja alles viimasena – halb jooks. Sama peaks kehtima ka praegu. Mu mängus on elemente, mida ma kasutan tihti ainult vastase ärritamiseks, aga ma leian ennast neid autopiloodina tegemas üha jälle ja jälle ning mu preflop reraise mäng on kohati lausa värdjalikult nihkes. Aga järgmise korrani siis!