Reede õhtul toimus siis järjekordne PS Live. Kuigi ma Tallinna regulaarseid live-turniire liiga tihti ei mängi, olen PS Live osas teinud erandi ja võimalusel alati kaasa löönud. Ning tundub, et see turniirisari on minu jaoks miski moodi ära sõnutud:) Reeglina ei suuda ma vastu pidada isegi 3 levelit ehk esimese pausini – küll langen KK v AA või ka flopatud kolmik v turn’atud rida vms

Eilne oli ses osas isegi erandlik, sest suhteliselt kiiresti suutsin mõningate madalate kätega (64, 53) hittida ja punkte koguda. Lauas sai ses mõttes üldse palju nalja, et All-linna tiim tegi korraliku “reha” – esimese pausi ajaks olime kolme peale (Veiko, Müür ja mina) välja löönud 6 mängijat ning Veiks ja Mürka olid kindlasti ka kogu turna chipleader’ite hulgas. Mina oma parimast seisust (8K) tagasi tulnud 5.5K peale. Kohe pärast pausi läks kõik nagu tavaliselt… Paar korda vaatasin positsioonist perspektiivse käega (JTs, KQs) floppi ning panin siis maha. Maksin ka ringi-paar blinde ja olingi kukkunud napilt alla 3K. Samas olin oma image’i kenasti paika saanud näidates ühe õnnestunud resteali järel kuulsata Doyle’i kätt T2 :)

Seetõttu ei olnud ma oma 3K stacki pärast väga mures, sest olin sisimas veendunud, et iga korralikum kaart makstakse mulle suht kindlalt kinni. Ja nii ka läks. Istun BBs AQga, vastased järjest foldivad ning muutun murelikuks, sest tahaks ju actionit… Button haarab viimaks nuppude järele ja… callib. Wtf, mis ma siis nüüd tegema pean? mul järgi mingi 2750 nuppu ehk ligi 14 BB. Tegelikult on otsus kiire – allin. Miks nii? Vastus lihtne:

Buttoni-mees on mind näinud T2-ga blindis resteali tegemas. T2 oli ikkkagi selge eesmärk chippe teenida kuna ees oli button-tõste ning ma SBs… võimalus seda T2 näidata oli lihtsalt väike lisaväärtus ehk investeering tulevikku:) Samas praegue vastane tõenäoliselt ei saa aru, et ühe limbi vastu  ei ole mul mingit mõtet kõiki oma nuppe miski rämpsuga sisse panna – see lihtsalt ei ole seda 200 punkti väärt. Tema peab seda siiski mingiks meeleheitlikuks liigutuseks ning võiks mind kergesti maha callida kätega nagu QJ või A4… võimalik, et isegi veel laiema range’iga) Ehk siis allin antud olukorras on minu arvates enda käe oluliselt parem maskeerimine kui mingi 3-4x raise.

Mõeldud-tehtud – nupud sisse. Vastane callib umbes 5 sekundiga. Mul siis AQ ja vastas… Jc8c… Koguni nii “kergelt” vaadati mind ära… KOgu mu plaan on õnnestunud 100% kuni flopini, kuhu avatakse T97… GG!

Eilsest turniirist veel niipalju, et ligi 5 leveli jooksul ei olnud mul mitte ühtegi taskupaari ega ka kordagi AK-d. Taolise struktuuriga turniiril aga 2.5 tundi ilma korralike kätega on suhteliselt hävitav – see ei ole mingi EPT, kuhu võib rahuikult ka paar tundi hiljem kohale minna ning stack ei ole veel kergeltki haavatud. PS Live needus jätkub.