Paar päeva sügaval Lõuna-Eestis netivabas tsoonis puhkamist on selja taga. Aga enne sinna suundumist juhtus üks pikk ja põhjalik cashisessioon, mille kohta kõlab suurepäraselt pealkiri “lol@myself”…

Olin juba paari nädala jagu plaaninud kirjutada siia teemal pikaajalistest investeeringutest. Neile, kes seda lugu veel ei tea, väike meenutus. Jutt ise pärineb 90ndate lõpu börsikrahhi ajast. Kui ühel “investoril” paluti defineerida pikaajalist investeeringut, siis kõlas aus vastus nii: “Pikaajaline investeering on lühidalt, nohh, pe…eläinud lühiajaline investeering” :) Jah, see teema mõlkus mul meeles juba paar nädalat, kuid veel enne, kui jõudsin jutukese kirja panna, hakkas asju juhtuma… Et pokker – mäng pikkusega elu – võib kiiret tulu otsijale samuti väga pikaajaliseks investeeringuks kujuneda.

Pärast 4 kuud selget ronimist ülespoole PLO400 6max laudades otsustasin proovida ka kõrgemaid limiite ehk PLO600 ja PLO1000. Esimest olin ka varem mõned korrad teinud ja tappa saanud, kuid need kaotused olid selgelt kirjeldatavad “ebaõnnena” ehk siis nupud läksid kenasti korralikus eduseisus sisse ja riveriks sõitsid nad ikkagi mingil imelikul kombel vastase ette. Esimesed PLO1000 sessid ei olnud küll kuigi pikad, kuid siiski kenasti positiivsed. Suuremaid limiite proovima innustas lisaks edule PSis ka hiljutine positiivne pokkeri-puhkusereis EL-i lõunaosariikidesse.

Ja siis teisipäeval jõudis kätte 100% lol@myself õhtu, kus suutsin ühe pika sessiga blow’ida minema ca poole oma eelmise nelja kuu kasumist. Yik! Algas kõik muidugi mõnest kaotatud “nõmeflipist” stiilis top kolmik vs mastiost vms Ühel hetkel otsustasin PLO600 lõpetada, sest jooks oli tõesti masendav. Suuremates laudades liikusid asjad selle ajani enam-vähem mõistlikult, kuni… läksid ka seal mühinal allamäge…! Paar kriitilist seisu, mis oleks võinud õhtu kenasti tagasi pöörata, sain samuti tala. Tõenäoliselt sain sellest viimaks ka tildi-pisiku, mille arenemist toetas ka arvestatav kogus roosat veini kodurõdul. Ühesõnaga kõik halvad asjad koos – ebaõnn, tilt ja alkohol. Ja uhh kui vastik tulemus. Ainus hea uudis oli, et oma bankrolli ma siiski nulli ei lasknud ja panin mingil hetkel koshmaarile konkreetse punkti. Parem ikka õudne lõpp, kui lõputu õudus :P Väga kõva ja kallis õppetund. Eks lollid õpivad enda ja nupukamad teiste vigadest ehk püüdke sellest loost üht-teist kõrva taha panna. Püüan ise sama teha:)

Aga paadunud (pokkeri)optimistina tuleb selles kõiges ka head näha:) Ehk siis motivatsioon vaikselt oma bankrolli üles ehitama hakata on erakordselt suur. Kas see ka õnnestub, sellest annan peagi kindlasti teada. Nagu näete, ei häbene ma rääkida ka muredest, sest muidu oleks see siin üks mõttetu klantspilt. Aga igal asjal ON alati kaks poolt. Ja seda peab e3ndale teadvustama ka iga pokkerisõber.

Igatahes tuleb kõrgemad limiidid mõneks ajaks unustada ja “musta tööd” tegema asuda. Esmalt aga naudin peamiselt Eestimaa imelist suve. GL!